Katus on maja üks vastutusrikkamaid konstruktsioone, kuna selle vastupidavusest sõltub maja iga ja ekspluatatsioonikindlus. Katus peab vastu võtma vihma, lume- ja tuulekoormusi ning aeg-ajalt ka inimeste liikumist. Seetõttu tuleb katused ehitada piisava jäikusega. Katuse pealmised kihid peavad vastu pidama suurtele temperatuurikõikumistele (suvisel perioodil päikese mõju ja talvel madalad temperatuurid) ning juhtima sadeveed katuselt ära sadevete süsteemi.

Puitelementmajade katused ehitatakse peamiselt kolmel viisil – sarikatest, ogaplaatühendustega fermidest või elementidest.

Sarikatest katuse ehitamine on traditsiooniline ehitusviis, mida tänapäeval tänu sarikate tehaselisele tootmisele on võimalik teostada efektiivsemsalt. Vaatamata sellele, et sarikate materjal on tehases kalibreeritud ning täpselt mõõtu lõigatud, on nendest katuse ehitamine siiski töö- ja ajamahukas. Seetõttu pakume katusekonstruktsioonina peamiselt katuseelemente. Kuid mõne keerulise kujuga katuse puhul on sarikatest ehitamine siiski ainuke moodus.

Kasutatavate materjalide aspektist on nii katuselementidest, sarikatest kui ka ogaplaatfermidest ehitatavate katuse konstruktiivne ülesehitus sarnane. Katuselementide puhul tehakse materjalide paigaldamise töö suures osas ära tehases.

Lamekatus

Lamekatustes kasutatakse ogaplaatidega ühendatud täispuidust liittalasid või mõnda muud talatüüpi – I-tala, liimpuit- või Kerto tala, mõnikord ka paralleelvöödega ogaplaatferme. Talastiku valik sõltub sillete suurusest ja katusele tulevatest koormustest. Lamekatuse element on tehases selliselt ette valmistatud, et ehitusobjektil on vaja ainult elemendid monteerida ning nende vahelised liitekohad kinni ehitada.

Lamekatuste puhul tuleb silmas pidada, et katusele sadavast lumest tekkiv koormus on arvesse võetud ja lume sulamisest ning vihmast tekkivad veehulgad oleks katuselt ära juhitud. Lamekatuse elemendid projekteeritakse ja toodetakse minimaalsete vajalike kalletega vee ärajuhtimiseks katuselt.

Lamekatusele kavandatakse sageli ka katuseterrass, mis esitab konstruktsioonile lisanõudeid – inimestest tulenev koormus, katusekatte tallamiskindlus, lisakihtide (terrassi põrandaelemendid) ja katuseterrassi piirete vajadus ning eelnimetatud tarindite ohutu kinnitamise nõuded.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust lamekatuse kohta.

Lamekatus

Katuseelement

Tehases valmistatud katuseelemendid koosnevad katuse sarikatest (enamasti liitsarikatest), isolatsioonimaterjalist, katuse aluskattest, ventilatsiooni distantsliistust, aurutõkkekilest ning elemendi jäikuse tagamiseks vajalikust puitlaast- või OSB plaadist. Olenevalt katusekattest – kivi, plekk või rullmaterjal – on katuseelementide pealmise osa konstruktiivsed lahendused erinevad.

Katusesarikad arvutatakse kandevõimele ja läbivajumisele. Katusesarika valik sõltub sildeava suurusest katuse harjatala/kandva siseseina ja välisseina vahel. Katusesarikana kasutame täispuitu, täispuidust ogaplaatidega ühendatud liittalasid, I-talasid, liimpuitu või Kertopuud. Enamlevinud on liitsarikate kasutamine katuseelementides.

Tehases toodetud katuseelementide maksimaalne laius on 2,4 m ja pikkus 12 m. Elementide maksimumõõdud on peamiselt määratletud transpordivahenditest tulenevate piirangutega, kuid arvestada tuleb ka tööohutusega nii tehases kui ehitusplatsil.

Katuseelement kivi- või plekk-katuse puhul

Katusekivide või -pleki puhul paigaldame tehases katuse aluskatte, mis kinnitatakse elementidele distantsliistuga. Peale katuseelementide paigaldamist saab ehitusobjektil alustada kivi- või plekiroovi ning vastava katusekattematerjali paigaldamist. Katusekatte materjalid paigaldab nende tarnija.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist katuseelemendi lahendust kivi- või plekk-kattega katuse puhul.

Katuseelement kivi- või plekk-katuse puhul

Katuseelement PVC-katte puhul

PVC või muu sarnast tüüpi katusekatte puhul tarnime ehitusobjektile katuseelemendid, mille pealmiseks kihiks ehk PVC-katte aluseks on kõrgendatud niiskuskindlusega puitlaast- või OSB plaat. Peale elementide paigaldamist saab kohe paigaldada ka lõpliku katusekatte. Kui seda mingil põhjusel ei tehta, tuleb katused katta ajutise kattega, et vältida sadevete sattumine konstruktsiooni sisse.
Lisatud joonis esitab põhimõttelist katuseelemendi lahendust PVC-, bituumen- või ka sindelkatte puhul.

Katuseelement PVC-, bituumen- või sindelkatte puhul

Fermid

Ogaplaatfermidest katuse ehitamine on võrreldes sarikatest katuse ehitamisega oluliselt kiirem, kuid seab teatud piiranguid – ei saa ehitada avatud kõrgeid ruume. Samas on ferme kasutades võimalik ehitada katus suurte tugedevaheliste sillete puhul.
Ferme paigaldades tuleb kõigepealt tagada monteeritud detailide omavahelised ühendused ja katuse kandekonstruktsioonide terviklik jäikus. Selleks paigaldatakse fermidele tuulesidemed.
Fermidele paigaldatavad materjalid erinevad olenevalt katusekattest – kivi, plekk või rullmaterjal. Katuse soojustus, aurutõkkekile ja laeroov paigaldatakse fermide alumise vöö ehk lae tasapinda. Erandiks on soojustatud pööningukorrusega hooned, kus ferm moodustab nii pööningukorruse põranda kui ka katuse.
Ogaplaatferme toodab meie sõsarettevõte OÜ Rebruk GH.

Katuse konstruktsioon kivi- või plekk-kattega

Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust ogaplaatfermidega katuse konstruktsioonist kivi- või plekk-kattega katuse puhul.

Fermidega katuse konstruktsioon kivi- või plekk-kattega katuse puhul

Katuse konstruktsioon PVC-kattega

Lisatud joonis esitab põhimõttelist lahendust ogaplaatfermidega katuse konstruktsioonist PVC-, bituumen- või sindelkattega katuse puhul.

Fermidega katuse konstruktsioon PVC-, bituumen- või sindelkattega katuse puhul

Soojustatud pööning

Lisatud joonised esitavad põhimõttelisi katuse ja vahelae lahendusi soojustatud pööninguga elamu puhul.

Soojustatud pööning kivikatuse puhul
Soojustatud pööning PVC-, bituumen- või sindelkattega katuse puhul
Soojustatud rootsi-tüüpi pööning